Tracks

01. Iivakivi
02. Merehunt
03. Hetk Enne Lahingut
04. Sõjasarv
05. Veelind
06. Isa Süda
07. Metsaviha 3
08. Rauast Sõnad
09. Va Lendva
10. Äikesepoeg



01. Iivakivi

Pőuaike matab maada
Raiub, raadab tanumada
Surgib süted sängidesse
Turgib tuha tubadesse
Sősaraile süledesse
Neidudele niuetesse
Aja indu üskadesse
Turgutusta tőivetisse!

Iivakivi
Hoia hőimu hukatusest
Kaitse kaimu
Iivakivi, iivakivi aita!

Kuivetavad kiigekaared
Kolletavad kätkilauad
Tohletab taretagune
Ohkab amme hellakene
Nutab neidu noorukene
Mure murrab mehepoega
Tőivetit, tőivetit neidudele, neidudele!

Verekutse vaotab vőimu
Vaimuvalla vaskset väge
Hőbevalge helgatusi
Andekivi annetusi
Joodab jaksu jalgadesse
Silmadesse, südamesse
Tőlve tulda undrukusse
Puhu üska elu sisse!


02. Merehunt

Raudahalli metsakoera
Külmi kihvu kraapind hallas
Merehunti püüda murdnud
Ulgumarus tulevallad

Viilav-rajul tuuleiilil
Räsiv-rebiv, soolaparkund
Nägu kalgis tormivees
Merehunt, va armiv hall

Hunt, merehunt
Armid on parkunud marude soolas

Hunt, merehunt
Hallides silmades üksildus vaid
Hunt, merehunt
Igatsus merele kihuvalt koormas
Hunt, merehunt
Ja meeled täis piigade murtud südameid.

Marud lainelaukad rohmind
Meritőves tőirahärga
Laevapőhjal peksnud vahtu
Surmavarju leegipärga

Hingesopist leidnud haavad
Rebind lahti, külvand soola
Rőskest rännust tüdimusel
Raja otsind kodusooja

Maruhüüe kaigub taamalt
Hellaks kisub mehe meeled
Kopsu soolaőhku kimub
Sätib sammud taas kord teele.


03. Hetk Enne Lahingut

Ilm ja maa on ootamas
Taevas kőrgub üle vőitlejate mőőkade
Kus on elu ja kus on surm
Veel eile uinus see soine tagametsa nurm

Hetk enne lahingut ja mäsu
Meenutades kodu, hiieaset, rahutuuli
Sepa töö ja higi tasutud saab lahingus
Ei ükski mees ei anna alla, endast andes kőik

Leekivad pilved neelavad mőraseid puid
Rebenend aeg astub väljaspool teid
Viiv häguvas öös otsatu endena näib
Silmad ei näe, ringi kőik sisimas käib

Sammukaja katab vihm tallut teel
Vaibunud varjude ihk
Tolmund elu, tuhmund surm
Mőőga särast vaid hőőgumas laotuse serv

Veri välja
Koera kärva
Liha lämbu
Kuri kärbu

Ilm ja maa on ootamas
Taevas kőrgub üle vőitlejate mőőkade
Kus on elu ja kus on surm
Veel eile uinus see öine tagametsa nurm

Hetk pärast lahingut ja mäsu
Meenutamas kodu, hiieaset, rahutuuli


04. Sõjasarv

Jookske soed, jőudke
Saage sarviku järele
Tooge ne sarve tagasi
Ma vii sarve sepa kätte
Sepakene, sellikene
Sepäpoja, poole selli
Valavad mul vaskilutu
Sőjasarve mehise

Kiskuge kukilt sarvikul sarve
Sarve mil mőőt on kőlada kaugel
Et saaks viia se sarve sepal.
Sepakesed sellikesed
Sepäpojad pooled sellid
Valage meil vasksed sarved
Sőjasarved hüüdma karged

Mis teha kui kuulnud on kőrv
Kaugusest seletand silm
Vägi ligineb kui tőrv
Ja kőigile kibeneb ilm.
Saadame soed, sütetud silmil
Saadame sarvikul järele
Hallidest haavikuist habage
Koobastes kolades krabage

Tulge pojad kőigist kandist
Hüüdmas kui on sőja sarve
Sőjasarve sepamehelt
Väe ühte kutsuja

Tarretage tuuled tummaks
Kummutage kimbatused
Läkitage läigatusi
Tarmu tulva tegudesse.
Sellega ma kokku kutsun
Pojad kőigist küladest
Kui on saabnud vaenuvägi
Seismä oma kodu eest.


05. Veelind

Oh sina hani halli lindu
Oh minu venda vesilindu
Hakka halli ilma pääle
Hakka päevaks pääle ilma

Tule maa, tule elle-ee
Tule tuhast, tule elle-ee
Tőuse veest, tőuse kőrgele
Kasva kindlaks, kasva elle-ee

Anna elu, anna rauale
Anna elu, anna kivile
Kanna rammu, kanna hőimule
Kanna maale kuhu sünnime

Anna elu, anna üsasse
Anna elu, anna idule
Kanna rammu, kanna künnile
Anna sammu kuhu läheme

Anna elul, anna elu mőőt
Säsi sisul, mis on lőőmav tee
Vőta mullaks kuhu vaibume
Kirgvel kőnnul toonelateel


06. Isa Süda

Isa süda, rauast süda raske
Hoovas sőnu kaljumüüri summa
Mis raadasid-raiusid lainehordidena
Need leidnud kodu hinge tule kumas

Vihas, tormis, ühisjőus
Rammu tuultest kogus

Ei saanud teda hőbe, ei saanud teda kuld
Süda vaid teenis terast ja tuld
Hääl kui laante kaikuv müha
Isal oli raske rauast süda

Ta salameeltes sőnas rammu vaba hinge
Tőukas ülbed ja reetis arad meis
Valades verd, unustas valu, silmad sulges
Vandus südamest, raskest painest tardus


Meil on omad kangelased
Nende jőud on meite hinges

Aastad läksid, armastus südamest kadus
Hing laanena kaikus kui otsatu müha
Tuleme kokku, laulame ridasid vanu
Isal raske, raske rauast süda

Tőuske me vennad, tőuske őeksed
Hoidke seda oma hinges.


07. Metsaviha 3

Hülgejääde külm sa pure
Katkusoerdit taga kiusa
Jalutut surma peleta
Kärbata koolnuks kolletav

Lendva säde ei anna armu
Kullisilmana kaetab külad
Kirruta koller mädama tammikus
Hoia enese eemal ohust

Et sind hauavaikusse katk ei vaoks
Ikaldus küljest ei närbataks näppe
Hoia et liha ei lahvataks lőppe
Kihuta katk tühjuse valda

Trooni tőbe ta tőredas tujus
Tal mőőda siunajat surma
Määnduvaid muhke marruta mässu
Katku katkule karrata külge

Soendile suhu sünnita maitse
Hundile kurku kupata liha
Lehkava koolja kes kiskunud paiste
Uputa kolletand metsa see viha

Lőőmavad leegid need kargavad kőrri
Las purevad verise köha ja roe
Sorane neelab kui kuukülma sirmi
Mädase liha mis tővest veel soe

Katkusoerdit taga kiusa
Jalutut surma peleta


08. Rauast Sõnad

Rauast sőnad on aegade hääl
Mis on kandunud meistrite huulilt
Sőnatult rähast vormitud rauda
Vasara tammivas kumus

Hääletult lausutud sőnade väel
Teadjamehe ja targema hingest
Ramm on mőőtmatu
Kőrvale pannes tal juurtetu tusk

Rauast sőnadel sepistet mőőgal
On sees minu sisima sügavaim mőőt
Ja nii rauda kibestud tulitav vahk

Lasta sirguda rauasőnade maal
Sama kaua kui maahinges sürreldes
Kőland mőőtmatuid igastuid on
Rauast sőnade rüsajas kőma

Reedetud tőotuseid
Ei vääri väestatud tera
Ja maa mis meid sünnitand
Ei kanna valet austusega

Kui sina tuled tule-elle
Kui sina tuled tule-elle
Tule meite kőrva-elle


09. Va Lendva

Vimmavinest välja vaakund
Tummast tusast tulnud, taakund
Nőianooleks siugu sirgund
Rabatiseks roojast virgund

Mis vihast viskund
Kui lennul on rammu
Kes kihust kiskund
Valu väega väestet sammu
Mis raevust ärgand
Kui saabub turm
Kes vaevast tärgand
Koormaks kasvab neatud urm

Lendajana leina laotand
Koormajana hinge kaotand
Kurjusena kraesse kippund
Lurjusena luusse rippund

Tuulde tőusta rapja tahtnud
Sőltumata soovist lahkund
Puusse, mulda, kivirünka
Suunata vaid vőim on sünka


10. Äikesepoeg

Kui ikkeaeg murran läbi ma sajust
Kőuevihm viskleb kui madu
Olen äikesepoeg, sündinud rajust
Tormituules mu kodu

Tulega ühendan taeva ja maa
Ning kivisse sulatan märgi
Mis pőletab silmad kui vaatama jääd
Ja söestunuks leegitab särgi

Piksesse punutu ärgatab end
Ja kannatust katkestab pinge
Rajuga lahvatab tormide vend
Kes kangem veel lihalt ja hingelt

Ja raksatab kärgatus hinges
Mis kogund end kaua ja täis saand me mőőt
Tuua vabadus koju, lüüa ike mis rőhunud meid
Tősta äikesemőők

Tulega ühendan taeva ja maa

Olen äikesepoeg, sündinud rajust
Tormituultes mu kodu
Isaks on kőu, emaks maarahva hing
Neilt pärisin meeled, pärisin jőu

Olen vallutussoend
Hellus hingest on unun�d
Kui tulnud on tund
Taevast pritsimas valusat tuld

Olen vabadusvalvur
Pikset pilluvad mőemad käed
Pole hetki kus kahtlen
Oma rahvaga siis ühendan väed

Kui ikkeaeg, ei pikne halastust talu
Raiub äikesemőők
Kuni rahvas unustab valu